Mine sisu juurde

Julia Aug

Allikas: Vikipeedia
Julia Aug
Sünninimi Julia Arturovna Aug
Sünniaeg 8. juuni 1970 (54-aastane)
Leningrad, Vene NFSV, Nõukogude Liit
Kodakondsus NSV Liit
Venemaa
Eesti (1994–2011)
Julia Aug (2019)

Julia Aug (vene keeles Юлия Артуровна Ауг; sündinud 8. juunil 1970 Leningradis) on Vene ja Eesti näitleja ja lavastaja.

2022. aasta kevadel kritiseeris ta avalikult Venemaa agressiooni Ukraina vastu, mistõttu keelati tal kohtuotsusega Moskvas elamine[1] ja ta kolis Eestisse. Alates juulist 2022 on ta Vaba Lava Narva loovjuht.[2]

Lapsepõlv ja haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on sündinud 1970. aastal Leningradis, kuid lapsepõlve veetnud ja keskkooli lõpetanud Narvas. 1993. aastal lõpetas ta näitlejana Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinoinstituudi (Andrei Andrejevi õpilasena). Teise kõrghariduse sai ta 2007. aastal (kiitusega) lavastajana Venemaa Teatrikunsti Akadeemiast. Seejärel õppis Kõrgematel Stsenaristide ja Režissööride Kursustel.

Töö teatrites

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta töötas aastatel 1993–2004 Peterburis Brjantsevi-nimelises Noorsooteatris Jossif Raihhelgauzi(ru) õpilasena. Mängis vabakutselisena Moskva avangardteatris Gogol Center.

Alates juulist 2022 töötab ta Eestis ja on Vaba Lava Narva loovjuht.

Ta on Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige.[3]

Teatrilavastused Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis lavastas Aug esimest korda 2012. aastal, kui tõi Narva Uues Teatris lavale oma dokumentaalnäidendi "Venelased on juba sellised". Järgnesid samuti dokumentaalse ainesega teravalt sotsiaalsed lavastused Vaba Lava ja R.A.A.A.M.-i egiidi all: "Minu Eesti vanaema" (2019), "Ema, kas meie kass on ka juut?" (2021) ja "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt" (2022).

2022. aasta detsembri alguses esietendus Narvas Vabal Laval Julia Augi neljas Eestis valminud näidend, "Narva – linn, mille me kaotasime". Lavateos koosneb paljude inimeste lugudest, sellel on ajalooline ja Julia Augi seisukohalt autobiograafiline põhi.[4]

2023. aastal esietendus Tallinnas Vene Teatris tema lavastatud "Keisri hull" (Jaan Krossi samanimelise romaani ainetel).[5]

2023. aasta 15.–18. augustil toimus Narvas rahvusvaheline Vabaduse festival, mille fookus oli vabaduse eest sõdival Ukrainal ning Kesk-Aasia riikidel, mis peavad endale Vene impeeriumi haarde lõdvenedes uue tee, pidepunktid ja tasakaalu leidma. Festivali olid jäädvustamas paljud rahvusvahelise meedia esindajad, sealhulgas Euronewsi ja Arte võttegrupp. Festivalil etendati ka kaht Julia Augi lavastust.[6]

"Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt"

[muuda | muuda lähteteksti]

Dokumentaallavastuse, mis esietendus vaid paar nädalat pärast seda, kui Venemaa oli Ukrainas sõda alustanud,[7] idee autor ja lavastaja on Julia Aug ise; ta oli tervikuks kokku pannud tõsielutekstid oma kirjavahetusest Ukraina pommivarjendites viibivate sõprade, teatriinimestega. Tegu oli projektiga, mis polnud mitte ainult teatrilavastus, vaid ka elav kroonika, sellest mis just praegu meie ajal, meie ümber ja meie eludega aset leiab. Mängisid näitlejad Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Rea Lest, Simeoni Sundja, Loviise Kapper ja Harald T. Rosenstrøm (Norra).[8]

Lavastaja oli ettenägelikult arvestanud nii eesti- kui ka venekeelse publikuga, eesti keeles laval räägitu jooksis ekraanil venekeelses tõlkes.[7]

Tallinna linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski initsiatiivil võimaldati paljudel Tallinna venekeelsete koolide keskkooliõpilastel sellest lavastusest tasuta osa saada. Nii kiire ja sihipärane reageering teatrikunsti poolt pakutavale on erakordne, teatrikriitik Jaak Alliku sõnul Eestis esmakordne.[9]

Jaak Allik on seda lavastust kõigi Eestis 2022. aastal esietendunud lavateoste seast esile tõstes sedastanud, et Julia Augi lavastajakäekirja iseloomustab dokumentaaltekstide sujuv seostamine terava kujundlikkusega; sõna, liikumine, videopilt ja muusika on tugeva rütmitajuga montaažis ühendatud selgeks mõttetervikuks.[7]

„Kui mõelda, et teatril on võimalus ja kohustus öelda midagi olulist meid ümbritsevas maailmas toimuva kohta, siis ei ületanud miski Julia Augi hingekarjet lavastusega "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt", mis kasvas meie näitlejate Ivo Uukkivi, Rea Lesta, Simeon Sundja ja Loviise Kapperi ning norralase Harald T. Rosenstromi karjeks ning jõudis kindlasti etendustel viibijate teadvuse sügavamate kihtideni.“

– Teatrikriitik Jaak Allik[9]

Julia Aug pälvis selle teose lavaletoomise eest Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali ja Eesti Teatriliidu eriauhinna kui "missioonitundlik ja värske pilguga Narva Vaba Lava loovjuht" ning "jõhkra ja vahetu, isikliku ja üldistava lavastuse "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt" eest".[10]

Näitlejatöö "Icebergis"

[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aasta septembris esietendus Prantsusmaal Cannesi festivalil "Kured lendavad" Eesti teatriprojekt "Iceberg", kus Julia Aug mängib naist, kes arvab, et ta on Alla Pugatšova. Näidendi autor on Mihhail Durnenkov ja lavastaja Jegor Matvejev, psühhiaatrit mängib Elmo Nüganen ja peategelase tütart Julia Augi tütar Polina Aug. Pealtnäha klassikalist hullumajakomöödiat meenutav lugu on aga pigem valusalt aktuaalsete probleemidega satiir: see kõrvutab nüüdisajal Ukrainas inimesi tapva diktatuuri põlualuseks kuulutatud loomeinimeste Pugatšova ja Augi saatust ning näitab, kuidas igaüks meist – vahel vabal tahtel, aga tihemini vastu tahtmist – on sunnitud proovima uusi identiteete ning tegema ettearvamatult muutuvas maailmas omi otsuseid.[11][12][13]

Eestis mängitakse seda lavastust mitmekeelse tõlkega märtsis 2024 Vene Teatri laval.[14]

"Eisenstein" Draamateatris

[muuda | muuda lähteteksti]

Märtsis 2024 esietendus Eesti Draamateatris Julia Augi lavastatud "Eisenstein". Ka selle näidendi autor on praegu Helsingis elav vene näitekirjanik, opositsioonilise vene teatri Teatr.doc üks juhtkujusid Mihhail Durnenkov, kellega Julia Aug tegi viljakat koostööd juba "Icebergi" lavastuses. Süžee viib vaataja 1941. aastasse, kui Vene režissöör Sergei Eisenstein saab isiklikult Stalinilt käsu teha film Ivan Julmast, karmist, kuid riigile vajalikust juhist. Eisensteini ja tema kaasaegsete moraalsed vaidlused ja valikud esitatakse noorte NKVD ohvitseride suhteloo kaudu. Mängivad Taavi Teplenkov, Ursel Tilk, Britta Soll, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Gert Raudsep, Tõnu Oja, Kristo Viiding, Johannes Tammsalu ja Janno Jaanus.[15]

Töö filmides

[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Aug on mänginud rohkem kui 40 filmis.

Temale kui filminäitlejale hakati rahvusvahelist tähelepanu pöörama 2010. aastal, kui Veneetsia filmifestivalil oli näidatud mängufilmi "Tsiitsitajad" ("Ovsjanki"; režissöör Aleksei Fedortšenko) ja kus Julia Aug mängis Tanjat; avalikku tunnustust jagas talle siis ka näiteks Quentin Tarantino. See innustas näitlejat tohutult ning alates 2012. aastast on tal olnud palju huvitavaid ja mitmekülgsele arengule kasuks tulnud rolle.[16]

2011. aastal valmis Julia Augi enda lavastatud esikfilm "Sakura moos" ("Варенье из сакуры"). Tegu on komöödiaga, kus Jaapanist kutsutud kriisinõustaja läheb venemaise kontori tööd ajakohastama ja tõhustama. Filmi näidati 2012. aastal ka Eesti kinos Artis.[17]

Vene ajaloolises seriaalis "Katariina" (2014–2019) oli Julia Augil keisrinna Jelizaveta roll.

Rolle Eesti ja Soome filmides

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti mängufilmis "Seltsimees laps" (2018, režissöör Moonika Siimets) mängis ta venelasest koolidirektorit Ljudmilat, Soome mängufilmis "Kupee nr 6" (2021, režissöör Juho Kuosmanen) vagunisaatjat.

Mängufilmis "Triivides kaugusse" (2022, režissöör Rebeka Rummel) on tal peaosa, ta mängib kosmonaut Aleksei (Igor Rogatšov) abikaasat Verat. Mängufilmis "Minsk" (2022, režissöör Boris Guts), mis põhineb 2020. aasta traagilistel Minski-sündmustel, kuid suur osa filmivõtetest on tehtud Eestis, mängib ta Irinat.

Näitlejana Eesti seriaalis

[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aastal mängis ta Eesti Rahvusringhäälingu ja Elisa Eesti spioonisarjas "Reetur" (režissöör Ove Musting) Vene luure residenti Jacqueline'i (vastavad osad jõuavad Elisa Huubis ekraanile 2024. aasta kevadel ja ETV-s 2024. aasta sügisel). Tema karakter on võimukas naine, kes annab agendile ülesande värvata NATO käsundusohvitser, kellel on ligipääs ülisalajastele Euroopa kaitseplaanidele, ning näitab taas, et määratud ülesande õnnestumise nimel ei loe venelased ei raha ega inimelusid.[18]

Valik muid filme

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Похищение чародея" (vene ulmefilm, 1989, režissöör Viktor Kobzev)
  • "Katariina" (2014–2019)
  • "Õpilane" (2016)
  • "Suvi" (vene muusikaline mängufilm, 2018, režissöör Kirill Serebrennikov)
  • "Vene psühho" (2018, režissöör Grigori Konstantinopolski), 2019. aastal HÖFF-i repertuaaris
  • "Sadovoje risttee" (18-osaline vene kriminaalsari, 2018, režissöör Aleksei Smirnov)
  • "Soovide maraton" (komöödia, 2020, režissöör Daša Tšaruša)
  • "Hostel" (2021)
  • "Tšaikovski naine" (2022, režissöör Kirill Serebrennikov)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Stipendiumid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2017 – Kristi ja Siim Kallase fondi stipendium (Eesti ajaloo mõtestamiseks teatris; lavastuse "Minu Eesti vanaema" ettevalmistamiseks ja väljatoomiseks Narva Vaba Lava teatrimajas)[19]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Augi isa Artur oli eestlasest tuumafüüsik, kes enda eestlasest emaga Siberisse asumisele saadeti. 1958. aastal vabanenuna keelati neil aga Eestisse tulla ning sunniti elama Minskis. Seal tutvus Artur Jevgeniaga, kellega abiellus. Pere sai küll Narva naasta, kuid Julia sündis Leningradis seetõttu, et sünnitus kujunes raskeks ning Leningradis (mis asub Narvale lähemal kui Tallinn) anti paremat arstiabi. Isapoolne vanaema jõudis Juliale isegi Muhu mustrite tikkimist õpetada.[16]

Julia Augi ema oli juut. Julia on ise enda kohta öelnud, et ta on "eesti juut või juudi soost eestlane, kuid vene kultuuritaustaga".[12][20]

Julia Augi vanaonu, vanaema vend Pjotr [Peeter] Klettenberg, kes pidas end rootslaseks, oli Moskvas Maksim Gorki nimelise kultuuri- ja puhkepargi peakunstnik; mahalastavate nimekirjas oli ta aga eestlane. Ta lasti maha Butovski polügoonil 1938. aasta 27. juunil.[20]

Julia Aug sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 1994. aastal, kuid 2011. aastal loeti tema kodakondsus kaotatuks seoses Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse vastuvõtmisega.[21]

2022. aasta kevadel kritiseeris ta avalikult Venemaa agressiooni Ukraina vastu, mistõttu keelati tal kohtuotsusega Moskvas elamine,[1] nii et ta oli sunnitud Venemaalt lahkuma ja kolis Eestisse.

Tema tütar on näitleja Polina Aug (sündinud 1995).

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Актрису Юлию Ауг по решению суда выселили из однушки в Митине (рус.) // Москва. Северо-Запад : газета. — 2022. — Ноябрь (№ 41 (612)).
  2. ↑ Julia Aug alustab tööd Vaba Lava Narva loovjuhina ERR Kultuur, 30.06.2022.
  3. ↑ Julia Aug Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu kodulehel. Vaadatud 13.09.2024.
  4. ↑ Teet Korsten. Julia Aug: Narva linn oleks kui mingis tardunud seisundis Postimees, 06.12.2022.
  5. ↑ 5,0 5,1 Homme esietendub Vene Teatri laval Julia Aug'i "Keisri hull" Piletilevi, 16.03.2023.
  6. ↑ Narvas algab rahvusvaheline Vabaduse festival ERR Kultuur, 13.08.2023.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Jaak Allik. Lavastus, mis sööbib hinge Sirp, 22.04.2022.
  8. ↑ Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt Eesti Rahva muuseumi kodulehel. Vaadatud 01.01.2023.
  9. ↑ 9,0 9,1 Ülevaade. Teatriaasta 2022 ERR Kultuur, 30.12.2022.
  10. ↑ 10,0 10,1 Selgusid teatri aastapreemiate laureaadid ERR Kultuur, 27.03.2023.
  11. ↑ Lavastus "Iceberg" Eesti Teatri Agentuuri kodulehel. Vaadatud 13.03.2024.
  12. ↑ 12,0 12,1 Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Suur intervjuu | Näitleja ja lavastaja Julia Aug: kui oleksime innukamalt telekat vaadanud, oleksime mõistnud, et Ukrainast tehakse vaenlane Eesti Naine / Delfi Lood, 06.03.2024.
  13. ↑ Julia Aug: Venemaal toimub teadlik ja eesmärgipärane NSV Liidu taastamine ERR Menu, 11.02.2024.
  14. ↑ Ära maga maha! Viimane võimalus lunastada 1500-eurone pääse Julia Augi etendusele Postimees, 05.02.2024.
  15. ↑ Lavastus "Eisenstein" Eesti Teatri Agentuuri kodulehel. Vaadatud 13.03.2024.
  16. ↑ 16,0 16,1 Verni Leivak, Liis Treimann. Julia Aug – filmitäheks tänu Tarantinole Postimees.ee, 17.09.2016.
  17. ↑ Film "Sakura moos" Kino Artis kodulehel. Vaadatud 13.09.2024.
  18. ↑ Galerii: lõppesid "Reeturi" kolmanda hooaja võtted ERR Menu, 15.08.2023.
  19. ↑ Maily Mau. Fotod | Vaata, kes said Kristi ja Siim Kallase fondi teatristipendiumid! Õhtuleht, 20.12.2017.
  20. ↑ 20,0 20,1 Julia Aug: klassivend pani käed sarvedena pea juurde ja hüüdis: "Juut! Juut! Juut!" Teadsin juba 16-aastaselt, mida tähendab juudivastasus Eesti Päevaleht / LP, 30.10.2023.
  21. ↑ Julia Aug Eesti passist: inimeselt ei tohi ära võtta ta isamaa kodakondsust. Postimees, 23. märts 2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Julia_Aug&oldid=6732371"